*

Võta näpp ja pista peppu! Tahaks täiega magada lihtsalt, nädal aega järjest.

Oi johhaidii

*

Ma nagu hakkasin mõtlema täna, et kui mõni inimeseloom arvab, et ta on niivõrd tark, et ei pea vajalikuks isegi seda välja näidata ja kasutab oma suud ainult sita genereerimiseks, siis milleks kõike seda üldse teha? Okei, mine ja ole ja räägi omaette või siis nendega, keda see huvitab, aga kohe kindlasti ei huvita sinu mõtted, läbielamised ja emotsioonid kõiki. 12. klass peaks olema juba piisav selleks, et inimene mõistaks, et teisi tuleb ka aksepteerida. Kui sa arvad, et sa oled klassis üksi, siis kindlasti see nii ei ole. Ja kui sa arvad, et ma olen ainuke, kellele sa pinda käid, siis kindlasti ei ole ka see nii. Jah, muidugi, ma ei vaidlegi vastu, et igal ühel tuleb vahel ette, et on vaja midagi rääkida ja see häirib teisi, aga kui mõnele tegelasele mölisemise juba krooniliseks haiguseks võib diagnoosida, siis on asjalood päris sitasti. Vähe sellest, et su moll mulle ei meeldi, ei meeldi sa üldse mulle. Fuck saaks juba kool läbi.

Et siis, positiivne tegelt ju. ;)

*

Täna sain teada, et Helin on mu salalugeja. Vot kui armas. :D

Eimidagi

*

Oppadii, vahepeal olen jälle ära kadunud. Samas, ega midagi toimunud nagunii pole. Kolmapäeval kimasin pärast kooli koju, pikutasin natukene ja hakkasin arsti juurde sättima. Selgus, et isal on sama arsti juurde aeg enne mind. Kell oli viis, kui parklasse sõitsin ja ennast isa auto kõrvale ära parkisin. See oli muidugi ainuke koht, kuhu parkida ja kusjuures see polnud isegi mitte parkimiskoht, vaid lihtsalt mingi tühi auk puu all. Läksin üles ja isa tuli kabinetist välja. Arst oli ähmi täis ja ütles, et davai vaatame su üle, ma võtan su vahele. No mismõttes? Selgus, et mul oli aeg hoopis teisipäeval, päris häbiväärne lugu. Õnneks ei olnudki midagi parandada, hambad kõik terved. Võtsin jope ja hakkasin siis isale järgi jooksma, sest minu parkimine nägi välja selline, et isa oleks pidanud rooli saamiseks kõrvalistuja uksest sisse ronima. Olin juba poolel teel, kui avastasin, et sinised sussid mul ikka veel jalas on. Nagu sellest poleks piisanud, üks mees jalutas mulle veel vastu kah. Jõudsin siis lõpuks õue ja avastasin, et isa pole veel parklassegi jõudnud. Kõige kiirem hambaarsti juures käimine kogu minu elu jooksul. Kell oli põhimõtteliselt ikka veel viis ja mul tuli tund aega oodata, et emaga kokku saada. Kell 6 pidi lastevanemate koosolek hakkama. Siis selgus, et see hakkab hoopis kell seitse, sest enne seda on mingi loeng narkootikumidest. Kimasime koju, jõime kohvi ja hakkasime tagasi kooli minema. Koolis oli väike arusaamatus klassidega, sest algselt paika pandud plaanid olid nüüd kõik pekkis. Ühesõnaga lõpuks saime rahva kokku. Sepp rääkis meile lõpetamisest ja eksamitest, mis oli minu arust ebavajalik, sest seda peaks ta abiturientidele rääkima, mitte vanematele. See räägitud, hakkasime lõpupeo teemat arutama. Üks papa hakkas mingist kuradi orkestrist jahuma. Cmon, orkester lõpupeole wtfff???? Igatahes suur kaos, mõttetu koosolek oli. Koju jõudsin kuskil kümne paiku vist, pole ammu juba nii pikka päeva olnud.
Terve kolmapäevane päev istusin tundides jopega ja siis oli mul ka külm. Õhtul kraadisin ja imede ime oligi palavik. Neljapäeval oli palavik, reedel jne. Täna on kella järgi juba esmaspäev ja mul on ikka veel palavik. Silver läks päeval koju, lugesin raamatut ja jäin magama. Järsku ajas ema mu üles ja kutsus kööki, sest mind oli ilmtingimata sinna vaja. Nimelt arutati minu tulevikuplaane. Ühesõnaga variante oli palju, kuhu ma elama võiksin minna, midagi saime ka otsustatud. Eks nüüd näeb, kas midagi reaalselt toimub ka. Võiks ju, kuigi samas on see natuke hirmus ka. Ma ei tea isegi, mida ma tahan.