Olavi 19 ja naistepäeva lõpp

*
23.30 paiku panin oma kodinad kokku ja sukeldusin voodisse. Mõtlesin, et täna saab varem magama, aga kus sa sellega. Enne poolt kahtteist helises telefon, võõras number vilkus ekraanil. Unise peaga võtsin vastu ja alguses ei saanud üldse arugi, kellega ma räägin. Eile, 8. märtsil, oli Olavil sünnipäev ja ta tahtis mind näha, et mulle head naistepäeva soovida. Eva oli talle ära öelnud, sest ta magas. Mina magasin ka, aga millegi pärast olin ma ikkagi nõus. Leppisime kokku, et nad helistavad, kui kohale jõuavad, aga nad eksisid hoopis Luigele ära, sest Olavi teejuhatamine ei kõlvanud kassi saba alla kah mitte. Ütlesin siis neile, et saame Sausti burgeri putka juures kokku. Panin riidesse ja hakkasin minema, isa vaatas suht kahtlaselt mind. Õue astudes selgus, et räme kiht lund on auto peale sadanud. Pidin jälle rookima hakkama. Sõitsin siis natuke maad, kui nägin, et mingid vennad kakerdavad ühe burksi putka ees, mis on kõvasti enne Saustit ja pole kohe kindlasti see, mida me kokku leppisime. Tõmbasin putka ette ja olidki nemad. Olavi oli jumala lakku täis, teised olid normaalsed. Igavene jama käis sellega, et ta teele ei jookseks ja miskipärast tõmbas teda mu auto nii väga, et ta oma üleeile ostetud heleda jopega vastu seda kogu aeg hõõrutas. Säde katsus teda peeglist eemale hoida, aga tõmme auto vastu oli siiski liiga suur. Vähemalt sain ühe külje autost puhtaks tänu Olavile. Hea oli tegelikult jälle näha teda. Allut ja Sädet ka, ma polnud neid ammu näinud. 2 tüüpi olid veel, keda ma vist korra olen näinud. Tänase õhtu põhilaul on muidugi "You're pretty when I'm drunk, you're pretty when I'm drunk...!", sest Olavi laulis seda iga natukese aja tagant. Tegelikult tekkis endal ka tahtmine juua. Nii ammu pole ma niivõrd purjus olnud, et lihtsalt mitte midagi aru ei saa. Tuleks see vaheaeg juba kiiremini, siis lähme tüdrukutega kluppi. Viimati oligi pidu vist aastavahetusel, ülejäänud nädalavahetused siiani olen kodus passinud - ütlemata suur kuivik olen ikka.

Minu pesa remont sai ka valmis, nüüd tuleb veel mõned vajalikud asjad hankida, natuke mööblit vaadata ja ehk vaheajaks saan sisse kolida. Lubasin Olavile pannkooke teha, siis kui ta kaine muidugi on.

Igatahes olen ma nüüd kodus, kell on kohe üks, ja päris külmunud ning suundun uuesti magama lootes, et enam ei pea välja ronima. Samas mul on hea meel, et läksin, sest need päevad olidki kõik nii ühesugused: pärast kooli koju, TTÜ-sse, koju ja magama. Tänane öine passimine oli täitsa lõbus. :)