*

Kell 9 hommikul juba päevitasime Reelikaga. Üks hetk vajus Kirss ka rattaga laivi, tšillis veits siin ja läks koju tagasi. Väga mõttekas. :D Nüüd viisin Reelika bussile, kell 14.20 lõpetasime päevitamise.. päris kibe on olla praegu. Varsti näen oma kallikest. :)

*

Pesime rottidega puuri ära. Kiskusin puuri lahti, mis iseenesest oli suhteliselt keeruline, sest preilnade varbad ja sabad olid igal pool. Pesin kõik majad, torud ja kausid ära ning hakkasin siis aluspanu vahetama. Kuna minu prügikast üpris pisike on, siis pidin ma seda sitta kühveldama hakkama. Kogu toimetamine tekitas nii suurt paanikat, et rotid leidsid, et kõige turvalisem on minu õlal istuda ja sealt kõike jälgida. Koos pesime puuri põhja ära. Dušš on neile ka midagi uut, mida nad punnis silmadega passisid. Lõpuks hakkasin puuri uuesti kokku panema, mis taaskord raske oli, sest rotte oli jälle terve ilm täis. Neil oli just sinna kohta vaja ronida, kus mina toimetasin. Järgmiseks võtsin ette põranda. Tõstsin plikad koos puuriga koridori ja pesin põrandad ära. Lõpuks said nad oma vanasse heasse nurka koos oma puurikesega. Pakkisin asjad kokku, tegin plikadele head ööd musi ja läksin vanemate juurde. Nüüd olen siin. Reelika tuleb kella üheksaks hommikul juba siia ja mul tõesti pole tahtmist hommikul kell pool üheksa kuskil ummikus istuda. Nii et veedan öö siin, hommikul astun uhkelt uksest välja, viskan peki letti ning hakkan päikest võtma. Vot nii. Head ööd. :)

*

Perssssssssssssssssssssssssssssssssseeeeeeeeeeeeeee. Ma ei saa aru. Mina olen ninakas ja vastik ja minuga ei taha ta enam mingit tegemist teha. Mis ta arvab, et kui ta on ema, siis ta võib oma sitta tuju igal ajal minu peal välja elada? Ma pole mitte midagi teinud, ma isegi ei ole tema nina ees ja ikka saan läbi interneti tema käest möliseda. Ma ei mõista. :(

*

Krissu helistas hommikul. Viskasime oma kered päikese kätte. Krissu sõi jäätist, ma jõin õlut. Loopisime korvpalli. Nüüd Krissu magab, kohe varsti läheme poodi pastlaid otsima. Homme Reelikaga päevitama.

*

Eile käisid tüdrukud jälle külas. Tegime vesikat ja mängisime monopoli. Jäätist sõime ka, nii et pärast oli paha olla.

*

Vaatasin just mõningaid pilte. Suht ammu tehtud, aga olen unustanud arvutisse tõmmata.

Siis, kui kolima alles hakkasin. Ei mahtunud tuppa äragi.

Musi meisterdas kingituse. :)

Aegade alguses oli mul päris palju süüa ka. :D

Tüdrukud tulid soolaleivale. Kohv ja koogid.

*

Esimese "kokkamise" tegin ka enda juures nüüd ära. Ei midagi erilist, aga samas väga hea oli. Ja siis ma mõtlesin, et kui teised ennast rannahooajaks näljutavad, siis minu keha armastab mind selle eest, et ma teda toidan. :)

Nii tuline oli, et suutsin oma keele ära kõrvetada. Ja aru ma ei saa, miks ma varem sellele pole tulnud, et juustu peale panna. Ma paneks juustu vist kõigele peale, nii hea. ^^



Jäätis šokolaadi kastme ja banaaniga. Notsu näoga tuli. :D

*
14. mai

Eile oli päris põnev päev. Käisime Ankega küünes ja saime siis ta kutiga kokku. Läksime Statoili mulle süüa ostma ja pärast seda Rääku burksi sööma. Siis mõtlesime, mida edasi teha. Läksime Säästu krõpsu ostma. Võtsime piima, kohvi ja vorsti ja siis otsustasime, et paneme kõik tagasi, sest järjekorrad olid liiga pikad. Läksime Selverisse ja ladusime samad asjad + joogid kärusse. Pakuti veini ja Tauri haaras muidugi võimalusest kinni ja kulistas mitu topsikut alla. Maksime ära ja läksime maasikaid proovima. Nii head magusad olid, oleks palju raha olnud, oleksin palju maasikaid ostnud. Viisin nad koju ja sõitsin ise vanemate juurde pesema, sest kodus mul endal sooja vett ei ole. Tagasi kodus, jõudsin vaevalt rottide korraldatud lollused ära pesta ja pidin siis Ankele ja Taurile järgi minema. Minu juures väikesed joogid ja kaardimäng. Siis hakkasime telekat vaatama ja järsku ma avastasin enda majast natuke eemal seisva auto. Uuesti vaadates märkasin, et autol suunatuli vilgub ja tagumine kojamees töötab. Kusjuures auto ise seisis parkimiskohtade kõrval viltuselt keset muru. Tükk aega passisime seda autot ja otsustasime siis vaatama minna, sest äkki on midagi juhtunud. Auto juurde jõudes leidsime rooli tagant „magava“ naise. Koputasime aknale, aga ta ei reageerinud. Anke tegi autol ukse lahti ja rääkis naisega, aga ta „magas“ edasi. Siis hakkas Anke talle põse peale patsutama, aga ikka mitte midagi. Tauri pakkus, et lülitaks auto välja, sest esiosa oli autol paugu saanud ja kogu ümbrus oli suhteliselt kuum. Võtit polnud ja Tauri mõtles, et mis jama on. Siis leidsin ma start/stop nupu ja probleem oli lahendatud. Kutsusime kiirabi, mis üllataval kombel suhteliselt kiiresti isegi kohale jõudis. Selle aja jooksul oli Anke leidnud naise jalgade vahelt telefoni ja oli seda juba uurinud. Keegi oli talle sõnumi saatnud, et vii auto ruttu ära ja too oma kraam ära vms. Juhiistme taga oli spordikott, mis oli põhi ülespoole ja polnud sinna mitte kukkunud, vaid see oli sinna sätitud. Muidugi hakkas meie mõte kohe tööle ja tegime asja enda jaoks ikka põnevaks. „Kraam“ ja „Spordikott“ lõhnasid nii väga loo järgi, mis on narkotsiga seotud. Me ei tea, mis seal kotis tegelikult oli, aga põnev oli sellegipoolest mõelda, et äkki on seal midagi keelatut. Kiirabi jõudis kohale ja naist hakati autost välja tõstma. Järsku poole tõstmise ajal tuli ta teadvusele ja hüppas püsti ning samal hetkel kukkus uuesti kokku. Kui ta uuesti silmad lahti tegi, siis hakkas ta nutma, karjuma ja küsis, kus ta õde on. Meie leidsime ta rooli tagant, aga tema rääkis, et õde oli roolis (vist, ma ei mäleta ka enam eriti täpselt). Tšikk viidi kiirabi autosse ja ment tuli kohale. Küsis meilt paari asja, pani meie andmed kirja ja siis võisime me minna. Terve see aeg, kui sagimine ümber naise käis, passisime meie akna peal, sest tahtsime näha, kas ment leiab spordikoti ja kas ta teeb selle lahti. Kiirabi küsis temalt, kas ta on midagi tarvitanud ja vastuseks sai, et natuke šampust ja korgijooki. Igatahes lõpuks läks ment minema (ja ta ei leidnudki kotti), naine tegi koos kiirabi tegelastega koos suitsu ja lõpuks, kui 2 meest bemmiga kohale lendasid, läks kiirabi minema. Mehed vaatasid auto üle ja sõitsid sellega minema. Stokkeri auto oli, nii et palju õnne.

Meie aga vaatasime toas telekat edasi ja kell pool üksteist olid kõigil kõhud tühjad ja olime sunnitud Mustikasse minema. Kiirelt valisime panni välja, sest seda mu majapidamises veel polnud. Makaronid, õli ja vorst ning padavai koju tagasi. Ankega lõikasime vorsti ja siis tegi ta meile süüa. Sõime kõhud täis, tegime veel ühe kaardimängu ja nad läksid koju. Voodisse ma põhimõtteliselt kukkusin ja jäin kohe magama. Hommikul ärkasin kell 8. Jõudsin vaevalt kohvi teha ja akna peal värsket õhku hingata, kui ema juba helistas, et davai ta tuleb kohvile. No mis siis ikka. Kell 10 oli Kert siin, kes Romani autot üle tuli vaatama. Isa veel ei olnud ja pidime ootama, et saaks autost rääkida, sest suht raske on suhelda, kui kumbki osapool räägib oma keeles. Lõpuks sai siis asi aetud ja Kert võttis mõtlemisaega + Romanil polnud võtmeid kaasas, nii et Kert tuleb võib-olla siis proovisõitu veel tegema, kui ta huvitatud on. Edasi liikusime tuppa ja isa pani Romaniga boileri seina. Roman jäi elektrit ühendama ja isa läks poodi mingeid torusid vms ostma. Vahepeal käis Grete venna siin rotte vaatamas ja ka Grete tuli läbi. Siis helistas Erki, et tuleb läbi ja näitab mulle eilset materjali või midagi sellist, mille ta ilmselt eilselt presentatsioonilt sai, kuhu ma ei jõudnud, sest istusin küünehoolduses. Varsti on kell juba nii palju, et Silver lõpetab kooli ja tuleb siia. Ühesõnaga niipalju siis minu tänastest plaanidest minna vanemate juurde muru niitma. Selline sagimine on kella kaheksast saadik käinud, õudne, ma olen juba väsinud. :D Nüüd siis ootan, millal Erki jõuab. Tahaks juba kuulda, mis tal mulle rääkida on. :)

*

13. mai

Kell on 8.50 ja ma pean Ankele 9.45 järgi minema. Miks ma kurat jälle nii vara ärkasin? Minu ajaarvestused on alati nii valed. Üks päev sõitsime perega sööma ja raadiost tuli tõlkelugu. Nüüd panin raadio tööle ja sealt tuli sama lugu. Absoluutselt ei saa seda lugu enam kuulata, tõlkimine rikkus kõik ära. Kuigi see on nagunii mõttetu laul, nii et ma ei põe. Nüüd ma siis ümisen siin omaette „Prinkpepu on üki-kaki-kommi-nommi mu arm...“ ja ootan, millal kell edasi mõtleb liikuda. :)

*
13.mai

Tänane päev on pool tundi kestnud juba ja ma jõudsin just oma suure väsimusega koju. Suhteliselt ammu pole kirjutanud. Ma ütlen seda vist iga kord, kui sissekannet teen. Pühapäeva hommikul sai mul nädal aega oma uues kodus täis.

Esmaspäeva päeval läks elekter ära. Lõpuks, kui see tagasi tuli, selgus, et radikad ei hakka kütma ja vesi ei soojene samuti. Teisipäeva hommikul pidin eksamile minema ja nii ma siis esmaspäeva õhtul asjad kokku pakkisingi ja vanemate juurde sõitsin. Ilmselt oleks mul suhteliselt külm öösel hakanud ja üleüldse ma pidin ju ennast pesema ka kuidagi. Igatahes olid vanemad üllatunud, kui ma järsku natuke enne südaööd nende juurde sisse sadasin.

Teisipäeva hommikul laulis ema mulle sünnipäeva laulu ja mina hakkasin selle peale töinama. Eks üks peamine põhjus oli see, et terve nädal pidin ma harjuma üksi elamisega ja kuigi ma seda kellelegi ja ka endale tunnistada ei tahtnud, oli mul ikkagi suur igatsus oma pere ja loomade ja vana elamise järele. Igatahes jah.. sünnipäeva hommikul sain natuke aega töinata ja siis hakkasin eksamile sättima. Muidugi oli ka see mõte väga häiriv, et ma nüüd 19 olen ja järgmine kord on 1 asemel 2 ja tuleb juubel. Teisipäeva õhtuks olid kõik tordile kutsutud ja palutud. Õnneks või kahjuks ei ole meie suguvõsas sellist asja, et kõik ideaalselt läbi saavad ja kõik vanatädid, -onud, vanaemad, -isad, onud-tädid jne kokku roomavad ja siis hõisassaaa laulavad. Kaldun arvama, et ikkagi õnneks on see nii, sest mulle piisas juba sellest, et vanaema ja vanaisa tulid ning onu oma perega kohale ilmus. Sõime võileivatorti, siis läks vanaema lastega batuudi peale hõljuma ja kõigil oli nalja kui palju. Lõime šampuse klaase kokku, sõime magusat kooki ja olime niisama toredad ja siis hakkasime Silveriga minema. Krissu helistas just õigel hetkel, et õnne soovida, sest neil polnud parasjagu just mingeid erilisi plaane (vist) ja kutsusin nad enda juurde. Varsti pärast meie saabumist sõitis Mihkli uhke Honda maja ette ja rahvas oligi kohal. Mihkel andis mulle üllatusmuna, et ma ennast ikka üllatada saaks. Kert oli kaine rool, vaeseke pidi teed jooma. Rottidel oli ka pidupäev, sest tüdrukud lasid neil mööda oma turja ringi joosta ja kõige tipuks söödeti neile ka torti. Pällide töödud šampa lasime alla, siis võtsime minu ostetud šampuse, siis läksid kaks suurt siidrit, minul veel lisaks 2 smirnoffi ja ühe väikese gini purgi kiskusime ka lahti. Lõpptulemus oli see, et majaperenaine (ehk siis mina) oli jumala juua täis. Tegelikult mul ei olnud üldse plaanis oma sünnipäeva kuidagigi pidada, ma mõtlesin, et katsun sellest üldse mitte välja teha, aga näed ei õnnestunud mul see.

Kolmapäeva päeval tuli Silver Gilerat putitama ja selleks pidime ka meie targa poisi Truutsi kohale transportima. Tehtud nad midagi said ja liikuma hakkas see loom ka, aga kauaks, seda ma ei tea. Õhtul läksin Reelikale järgi ja vurasime kinno. Mis iganes selle filmi nimi ka ei olnud, päris kurb film oli teine. Seesamune Miley Cyrus mängis peaosas ja kui ma enne olen lugenud igasugust sitta tema kohta ja olen ikkagi üritanud neutraalseks jääda, sest ma ei tea temast mitte midagi ja miks ma peaks siis temast halvasti arvama. Täna teda kinolinal nähes mõtlesin ma, et aru ma ei mõista, mis temas ilusat on. Täiesti ohmu näoga oli. Sellegipoolest jään ma tema suhtes neutraalseks, sest ma ei tea endiselt temast mitte midagi. Nagu ma juba ütlesin, kurb film oli. Reelika ulgus pool filmi. Ta üritas seda küll vaikselt teha, aga isegi pimedas saalis sain ma aru, kui tal pisarad silma tulid, sest ta hakkas teistmoodi hingama. Vot see on see, kui inimesega 12 aastat suhelda – ei saa isegi salaja nutta enam. Igatahes.. nii.. Parkisime auto Norde Centrumi praklasse, sest enne oli nii, et tund aega parkimist tasuta ja pärast kümmet tõstetakse tõkked üles, siis sai nagu maksmata minema. Täna kinost tulles avastasime me, et need vennad kuskil kus iganes, kes neid asju otsustavad, on vist aru saanud, et kõik nahaalselt seal pargivad. Käisime siis Reelikaga pool parklat läbi ja otsisime väljapääsu, et maksma ei peaks. Kusjuures leidsime ka. Ühest kohast oleks ideaalselt minema saanud sõita, sest tee peale pandud kivi oli eest ära tõstetud ja äärekivi kõrgus põhimõtteliselt puudus. Mõte oli küll vinge meil, aga ikkagi olime me sellised kusikud ja maksime ausalt parkimise eest ning sõitsime tõkkepuu alt läbi, nagu ausad mehed kunagi. Mina ei tea, pärast on neil tibladel kuskil kaamerad ja siis üks päev vaatan enda „põgenemist“ kuskilt krimist või reporterist. Linnas sõitis päris palju osse. Ikka väga mitut autot nägime, mis oli paksult kutte täis topitud ja seal nad siis lehvitasid, tõmblesid ja lõugasid. Rõvedad, kui nii võib öelda. Mõtlesime siis ka Reelikaga veits trippida ja sõitsime niisama mööda Mustamäed ja Tondit ringi. :D Lõpuks sai Reelika koju ja mina oma koju põit tühjendama. Garaaži ei julgenud ma autot ajada, sest tahtsin ilgelt kiiresti majja saada ja sealt mitte välja tulla, sest siin ümbruses on ikka täiesti pime. Suht hirmus. :D Hetkel maja valve all ja hea julge on olla. Peaks endale vist koera võtma, need rotid ei haugu ju, kui varas tuleb.

Nüüdseks on tänane juba tund aega kestnud ja ma peaks magama minema, sest hommikul vaja Anke peale korjata ja küünde minna. Nii et eks ma siis mõne kuu pärast jälle kirjutan.

*

Eilne päev väsitas mind nii ära, aga samas oli nii hea tunne, et sain kogu aeg tööd teha.
Laupäeval läksin vanemate juurde muru niitma, aga sain vist päikesepiste ja sinna mu töötegemine jäi. Läksin koju ja pidin peavalu kätte ära surema. Silver käskis ikkagi rooli istuda ja ema käest rohtu tuua. Õhtuks läks valu üle ja tegime süüa. Hea oli. :)
Eile hommikul pidi Silver esimesena ärkama, sest temal oli aja peale minek, mitte minul. Magasin siis mõnuga edasi. Lõpuks äratas ta ikkagi mu üles ja oi näe... kohvi ja suur, suur hommikusöök oli laual. Ta teeb alati nii häid sööke, mina küll nii ei oska. :( Viisin Silveri rongile ja läksin uuesti muru niitma. Päikest ei saanud küll võtta, aga ausaltöeldes päike ja muruniitmine ei ole siiski hea kombinatsioon. Sain sellega ühele poole ja hakkasin autot pesema. Siis ütles isa, et ma tema auto ka puhtaks peseks. Lubas selle eest mul 100 krooni võlast maha võtta. Rääkides võlast, kardan ma, et ma ei saagi sellest kunagi lahti, sest see kuradi auto kindlustuse periood saab nii ruttu alati läbi, aga mul pole laksust 2 ja pool kilo maksta. Ühesõnaga pesin siis isa auto ka ära ja lõpuks veel ema oma, sest ta hakkas vinguma, et keegi tema autot ei pese. Isa võttis veel 100 eeku võlast maha. Emal oli muidugi päris palju, mida pesta. Ta põhimõtteliselt ei sõidagi selle autoga. Erinevalt minu ja isa autost ei olnud tal numbrimärgil mitte ühtegi putukat. Minu oma on ikka parajalt täpiline tavaliselt ja isa omast ma üldse ei räägi. Sain kõik 3 autot pestud. Muideks... vihma jälle sadas. JÄLLE. Üleeelmine kord, kui Keilas autoga pesulas käisin, siis hakkas sadama. Eelmine kord, kui vanemate juures autot pesin, hakkas sadama ja nüüd, kui jälle pesin, tuli räme padukas kaela. Päris jama värk ikka. Töö tehtud, läksime isaga putkasse burksi tööma. Sõime ära ja läksime poodi. Mina enda korviga ja tema enda korviga, kuigi lõpuks maksis ikkagi tema kõige eest, sest minu raha on kõik auto remondi ja ülevaatuse peale läinud. Lõpuks pakkisin asjad kokku ja hakkasin koju sõitma. Pidin veel õe sõbrannale rahakoti ära viima. Jõudsin siis lõpuks koju ja mõtlesin, et hakkan süüa tegema. Aga hakkliha ma praadida ei saanud, sest telekat oli vaja kuulata. Helistasin isale, et küsida, kui palju on 8dl. Rumal mina onju? Ma olen temalt miljon korda küsinud ja iga kord küsin uuesti. Nüüd kirjutasin üles ja kleebin seina peale endale. :D Isa küsis, kas hakkan suppi tegema ja siis ütles, et nad veel ei tee süüa, mis meie pere puhul on tavaline, et söögi tegemisega võetakse hoogu nii umbes 3 päeva. Järelikult ei olnud neil õhtusööki ja otsustasin hoopis pannkooke teha ja neile viia. Helistasin õele, et uurida, kas neil moosi on. Ei olnud. Pakkisin maasikamoosi ja šokolaadi kastme kotti, viimase pannkoogi ajal panin juba jalanõud jalga, et saaks kohe auravate koogikestega perele külla minna. Tõmbasin kookidel koti üle pea, et nad soojad oleks ja vurasin minema. Ema oli nii üllatunud, et ma neile süüa tõin. Ütles, et tütar toob oma vanale väetile emale süüa. :D Jäin ööseks sinna, sest hommikul pidin hakkama raamatupidamist tegema. Sain töö tehtud ja pidin sadama lähedale sõitma, et Bettile mingid kupongid vms anda. Ja siin ma nüüd lõpuks olen. Kõht on tühi.

Vahepeal, kui mul netti polnud, juhtus siin igasugu põnevaid asju. Panin kõik wordi kirja. Üritasin neid eile ümber kopeerida, aga lõi errori. Eks ma proovin siis veel.

Uus

*

Eile tähistasime Silveriga minu/meie uut kodu. Üle pika aja oli hea šampat juua. Sain kallalt hästi armsa kingituse. Muidugi suutsin ma esimesel ööl maja häiresse ajada. Õnneks jõudsin enne ikkagi Skorpionisse helistada, kuigi patrull vms oli juba poolel teel. Normaalne eks. :D Hommikuks panin telekale "äratuse" ja oi kui see siis lõugama hakkas... ma pidin püksi laskma hirmust. Igatahes mõned vidinad on vaja veel vanemate juurest kokku korjata ja siis on kolitud. Mõned remonditööd on veel vaja teha, aga need on nii väikesed, et elamist see ei sega. Homme on mata eksam, peaks kordama hakkama.