*
14. mai

Eile oli päris põnev päev. Käisime Ankega küünes ja saime siis ta kutiga kokku. Läksime Statoili mulle süüa ostma ja pärast seda Rääku burksi sööma. Siis mõtlesime, mida edasi teha. Läksime Säästu krõpsu ostma. Võtsime piima, kohvi ja vorsti ja siis otsustasime, et paneme kõik tagasi, sest järjekorrad olid liiga pikad. Läksime Selverisse ja ladusime samad asjad + joogid kärusse. Pakuti veini ja Tauri haaras muidugi võimalusest kinni ja kulistas mitu topsikut alla. Maksime ära ja läksime maasikaid proovima. Nii head magusad olid, oleks palju raha olnud, oleksin palju maasikaid ostnud. Viisin nad koju ja sõitsin ise vanemate juurde pesema, sest kodus mul endal sooja vett ei ole. Tagasi kodus, jõudsin vaevalt rottide korraldatud lollused ära pesta ja pidin siis Ankele ja Taurile järgi minema. Minu juures väikesed joogid ja kaardimäng. Siis hakkasime telekat vaatama ja järsku ma avastasin enda majast natuke eemal seisva auto. Uuesti vaadates märkasin, et autol suunatuli vilgub ja tagumine kojamees töötab. Kusjuures auto ise seisis parkimiskohtade kõrval viltuselt keset muru. Tükk aega passisime seda autot ja otsustasime siis vaatama minna, sest äkki on midagi juhtunud. Auto juurde jõudes leidsime rooli tagant „magava“ naise. Koputasime aknale, aga ta ei reageerinud. Anke tegi autol ukse lahti ja rääkis naisega, aga ta „magas“ edasi. Siis hakkas Anke talle põse peale patsutama, aga ikka mitte midagi. Tauri pakkus, et lülitaks auto välja, sest esiosa oli autol paugu saanud ja kogu ümbrus oli suhteliselt kuum. Võtit polnud ja Tauri mõtles, et mis jama on. Siis leidsin ma start/stop nupu ja probleem oli lahendatud. Kutsusime kiirabi, mis üllataval kombel suhteliselt kiiresti isegi kohale jõudis. Selle aja jooksul oli Anke leidnud naise jalgade vahelt telefoni ja oli seda juba uurinud. Keegi oli talle sõnumi saatnud, et vii auto ruttu ära ja too oma kraam ära vms. Juhiistme taga oli spordikott, mis oli põhi ülespoole ja polnud sinna mitte kukkunud, vaid see oli sinna sätitud. Muidugi hakkas meie mõte kohe tööle ja tegime asja enda jaoks ikka põnevaks. „Kraam“ ja „Spordikott“ lõhnasid nii väga loo järgi, mis on narkotsiga seotud. Me ei tea, mis seal kotis tegelikult oli, aga põnev oli sellegipoolest mõelda, et äkki on seal midagi keelatut. Kiirabi jõudis kohale ja naist hakati autost välja tõstma. Järsku poole tõstmise ajal tuli ta teadvusele ja hüppas püsti ning samal hetkel kukkus uuesti kokku. Kui ta uuesti silmad lahti tegi, siis hakkas ta nutma, karjuma ja küsis, kus ta õde on. Meie leidsime ta rooli tagant, aga tema rääkis, et õde oli roolis (vist, ma ei mäleta ka enam eriti täpselt). Tšikk viidi kiirabi autosse ja ment tuli kohale. Küsis meilt paari asja, pani meie andmed kirja ja siis võisime me minna. Terve see aeg, kui sagimine ümber naise käis, passisime meie akna peal, sest tahtsime näha, kas ment leiab spordikoti ja kas ta teeb selle lahti. Kiirabi küsis temalt, kas ta on midagi tarvitanud ja vastuseks sai, et natuke šampust ja korgijooki. Igatahes lõpuks läks ment minema (ja ta ei leidnudki kotti), naine tegi koos kiirabi tegelastega koos suitsu ja lõpuks, kui 2 meest bemmiga kohale lendasid, läks kiirabi minema. Mehed vaatasid auto üle ja sõitsid sellega minema. Stokkeri auto oli, nii et palju õnne.

Meie aga vaatasime toas telekat edasi ja kell pool üksteist olid kõigil kõhud tühjad ja olime sunnitud Mustikasse minema. Kiirelt valisime panni välja, sest seda mu majapidamises veel polnud. Makaronid, õli ja vorst ning padavai koju tagasi. Ankega lõikasime vorsti ja siis tegi ta meile süüa. Sõime kõhud täis, tegime veel ühe kaardimängu ja nad läksid koju. Voodisse ma põhimõtteliselt kukkusin ja jäin kohe magama. Hommikul ärkasin kell 8. Jõudsin vaevalt kohvi teha ja akna peal värsket õhku hingata, kui ema juba helistas, et davai ta tuleb kohvile. No mis siis ikka. Kell 10 oli Kert siin, kes Romani autot üle tuli vaatama. Isa veel ei olnud ja pidime ootama, et saaks autost rääkida, sest suht raske on suhelda, kui kumbki osapool räägib oma keeles. Lõpuks sai siis asi aetud ja Kert võttis mõtlemisaega + Romanil polnud võtmeid kaasas, nii et Kert tuleb võib-olla siis proovisõitu veel tegema, kui ta huvitatud on. Edasi liikusime tuppa ja isa pani Romaniga boileri seina. Roman jäi elektrit ühendama ja isa läks poodi mingeid torusid vms ostma. Vahepeal käis Grete venna siin rotte vaatamas ja ka Grete tuli läbi. Siis helistas Erki, et tuleb läbi ja näitab mulle eilset materjali või midagi sellist, mille ta ilmselt eilselt presentatsioonilt sai, kuhu ma ei jõudnud, sest istusin küünehoolduses. Varsti on kell juba nii palju, et Silver lõpetab kooli ja tuleb siia. Ühesõnaga niipalju siis minu tänastest plaanidest minna vanemate juurde muru niitma. Selline sagimine on kella kaheksast saadik käinud, õudne, ma olen juba väsinud. :D Nüüd siis ootan, millal Erki jõuab. Tahaks juba kuulda, mis tal mulle rääkida on. :)