*

Eilne päev väsitas mind nii ära, aga samas oli nii hea tunne, et sain kogu aeg tööd teha.
Laupäeval läksin vanemate juurde muru niitma, aga sain vist päikesepiste ja sinna mu töötegemine jäi. Läksin koju ja pidin peavalu kätte ära surema. Silver käskis ikkagi rooli istuda ja ema käest rohtu tuua. Õhtuks läks valu üle ja tegime süüa. Hea oli. :)
Eile hommikul pidi Silver esimesena ärkama, sest temal oli aja peale minek, mitte minul. Magasin siis mõnuga edasi. Lõpuks äratas ta ikkagi mu üles ja oi näe... kohvi ja suur, suur hommikusöök oli laual. Ta teeb alati nii häid sööke, mina küll nii ei oska. :( Viisin Silveri rongile ja läksin uuesti muru niitma. Päikest ei saanud küll võtta, aga ausaltöeldes päike ja muruniitmine ei ole siiski hea kombinatsioon. Sain sellega ühele poole ja hakkasin autot pesema. Siis ütles isa, et ma tema auto ka puhtaks peseks. Lubas selle eest mul 100 krooni võlast maha võtta. Rääkides võlast, kardan ma, et ma ei saagi sellest kunagi lahti, sest see kuradi auto kindlustuse periood saab nii ruttu alati läbi, aga mul pole laksust 2 ja pool kilo maksta. Ühesõnaga pesin siis isa auto ka ära ja lõpuks veel ema oma, sest ta hakkas vinguma, et keegi tema autot ei pese. Isa võttis veel 100 eeku võlast maha. Emal oli muidugi päris palju, mida pesta. Ta põhimõtteliselt ei sõidagi selle autoga. Erinevalt minu ja isa autost ei olnud tal numbrimärgil mitte ühtegi putukat. Minu oma on ikka parajalt täpiline tavaliselt ja isa omast ma üldse ei räägi. Sain kõik 3 autot pestud. Muideks... vihma jälle sadas. JÄLLE. Üleeelmine kord, kui Keilas autoga pesulas käisin, siis hakkas sadama. Eelmine kord, kui vanemate juures autot pesin, hakkas sadama ja nüüd, kui jälle pesin, tuli räme padukas kaela. Päris jama värk ikka. Töö tehtud, läksime isaga putkasse burksi tööma. Sõime ära ja läksime poodi. Mina enda korviga ja tema enda korviga, kuigi lõpuks maksis ikkagi tema kõige eest, sest minu raha on kõik auto remondi ja ülevaatuse peale läinud. Lõpuks pakkisin asjad kokku ja hakkasin koju sõitma. Pidin veel õe sõbrannale rahakoti ära viima. Jõudsin siis lõpuks koju ja mõtlesin, et hakkan süüa tegema. Aga hakkliha ma praadida ei saanud, sest telekat oli vaja kuulata. Helistasin isale, et küsida, kui palju on 8dl. Rumal mina onju? Ma olen temalt miljon korda küsinud ja iga kord küsin uuesti. Nüüd kirjutasin üles ja kleebin seina peale endale. :D Isa küsis, kas hakkan suppi tegema ja siis ütles, et nad veel ei tee süüa, mis meie pere puhul on tavaline, et söögi tegemisega võetakse hoogu nii umbes 3 päeva. Järelikult ei olnud neil õhtusööki ja otsustasin hoopis pannkooke teha ja neile viia. Helistasin õele, et uurida, kas neil moosi on. Ei olnud. Pakkisin maasikamoosi ja šokolaadi kastme kotti, viimase pannkoogi ajal panin juba jalanõud jalga, et saaks kohe auravate koogikestega perele külla minna. Tõmbasin kookidel koti üle pea, et nad soojad oleks ja vurasin minema. Ema oli nii üllatunud, et ma neile süüa tõin. Ütles, et tütar toob oma vanale väetile emale süüa. :D Jäin ööseks sinna, sest hommikul pidin hakkama raamatupidamist tegema. Sain töö tehtud ja pidin sadama lähedale sõitma, et Bettile mingid kupongid vms anda. Ja siin ma nüüd lõpuks olen. Kõht on tühi.

Vahepeal, kui mul netti polnud, juhtus siin igasugu põnevaid asju. Panin kõik wordi kirja. Üritasin neid eile ümber kopeerida, aga lõi errori. Eks ma proovin siis veel.