*

Kataloonia parlament otsustas täna keelata ära härjavõitluse. See tähendab, et 2012. aasta 1. jaanuarist saab sellest esimene Hispaania piirkond, kus seda rohkelt loomakaitsjate proteste toonud sajanditevanust meelelahutust enam vaadata ei saa.

No jumal tänatud. Ma küll ei mõtle sellele iga päev, kuid sellegipoolest pole ma kunagi vaimustuses, kui kuskil telekas sellist loomade piinamist näen. Võtsid ka aru pähe lõpuks.

*

Eile hommikul kell 5 äratus. Kohvile ja pesema. 6 paiku äratasin Silveri üles. Asjad kokku ja ema juurde. 6.45 hakkasime sadamasse sõitma. Piletid olemas ja laevas. 8.00 laev väljus. 2 ja pool tundi sõitmist ja olime kohal. Hommikuse vihmase ilma tõttu olin teksades ja esimese asjana laevalt maha saades otsisime poe, kus seelik selga panna. Istusin kabiinis ja tirisin seelikut selga, kui järsku ema üle ukse kleidi viskas ja käskis proovida. Panin selga, ema tõmbas luku kinni ja opaaa, väga ilus, davai lähme ostame ära. Hind oli päris soolane ja üritasin alguses ikka vastu vaielda. Pealegi, mis kleidikandja mina olen. Ema ei suvatsenud mu hädaldamist kuulata ja vedas mu kassa juurde. Käskis müüal sildi küljest võtta ja nii me poest välja astusimegi. Esimest korda elus astun ma proovikabiinist otse õue, ilma et riided ära oleksin pidanud võtma. :D
Trippisime siis edasi. Vahe peal istusime maha ja tegime õlled-siidrid. Silver ütles, et läheb käib korra poes ära. Tuleb siis tagasi ja kaugelt vaatan, et mingi kotike on tal kaasas. Lähemale jõudes näen, et koti peal on kirjas Guess. Mõtlen siis, et mis jama ta nüüd ostis. Tuleb minu juurde ja võtab kotist välja üli-üliiii ilusa guessi käeketi. Mulle. MULLE! Appi, see on nii ilus. Samas olin ma ta peale pahane, et ta nii palju raha mu peale kulutas, aga ta ütles, et talle meeldib, kui ma õnnelik olen. Ühesõnaga see on nagu mega armas. Mulle nii meeldib. :)
Päeva lõppedes olid Silveril mõlemad käed paksult kotte täis. Vaeseke pidi meie asju tassima nagu ori. Palusime küll emaga, et ta mõned kotid meile annaks, aga ta ei olnud nõus. Sadamasse jõudes hakkas mu selg ropult valutama. Alguses turi ja siis terve selg. Mõtlesin, et see on raske käekoti tassimisest, aga nüüd ma ei teagi, millest see tekkis. Laeva jõudes läks valu hullemaks. 2 ja pool tundi jälle sõitu ja jõudsime Tallinna. Isa tuli järgi ning tema sõidustiil on ka selline, et kaasreisijad veerevad nagu sitakäid mööda autot ringi. Põhimõtteliselt terve tee ma nutsin, sest selg nii valutas. Vanemate juurde jõudes võtsime oma auto ja Silver sõitis koju, sest mina ei saanud. Kodus tuli mul räige nutuhoog peale, sest selg tegi hirmsasti valu ja ma tundsin ennast nii abituna, sest ma ei suutnud mitte midagi teha. Räige närvivalu lihtsalt... väga valus. :S Hommikul ärgates oli selg ikka valus. Ärkasin üles, jõin kohvi ja tundsin, et ikka veel on uni. Magasin, magasin.. vahe peal tegin silmad lahti ja niimoodi vahelduva eduga magasin kella praeguseni. Silver koristas niikaua ja võttis mu kõnesid vastu. Pidime Maaraga trenni minema, aga ilmselgelt ma seda täna ei suuda, sest ausaltöeldes ma ei tea isegi, kuidas ma praegu vetsu lähen, sest siiani tõstis Silver mind voodist püsti, aga nüüd olen ma üksi. Miks ta ära läks.. :S Samas ma saan aru, ta pole juba ammu kodus käinud. Räägin emaga, äkki tuleb teeb mulle voodi ära ja toob midagi head süüa. Tõesti abitu tunne on, midagi teha ei suuda. Andke mulle kosmodisk.

*

Enesetunne palju parem juba, kuigi päeval mõtlesin, et suren ära. Ema saatis mu poodi praegu, ise läks minema. Eks ma siis lähen ostan neile ja endale külmkappi miskit head ja mängin kassast autoni minnes kaamlit. Ma pigem tassin endal selja kõveraks, kui et panen kotid kärru ja sõidan käruga autoni, sest see teeb vot niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii vastikut müra, et ma kohe üldse ei kannata seda.

Väga mõttetu sissekanne.. jälle. Mul on lihtsalt nii igav elu, et muud peale netis passimise teha polegi. Vot. Tsau.

*

Väga äge. Läksime eile emaga sööma. Mingi kuradi armeenia või ma ei tea mis šaslõkk see oli. Ilgelt hea oli, kuni poole praeni. Viimase apsuga tundsin juba, et kui ma selle suutäie alla neelan, siis lähevad asjalood õige hulluks. Neelasin... ja kihutasin siis vanemate juurde, kus ma "rõõmsalt" kogu söögi välja oksendasin. Päris lahe, eks? Kogu õhtu oli halb olla. Nüüd hommikul on ikka veel halb olla. Ma loodan, et nende mustade liha halvaks ei olnud läinud, sest kui mul nüüd mingisugune mürgitus on, siis mis homsest sünnipäevast saab?

*

Shitfuck ei lähegi Soome homme. Silver läheb purjetama ja ema arvas, et järgmine nädal oleks parem minna. Pean oma šopingutuju veel mitu päeva säilitama.

Miski siin ei klapi.. ma olen 2 päeva õginud. Jõhkralt. Väga imelik.

*

Eile šoppasime! Kristiines - mitte midagi pole. Virus - mitte midagi pole. Kaubamajas - mitte midagi pole. Lõpuks laekusin koju kotitäie aluspesuga hoopis. Tahtsin niiväga mingit uut pluusi või mõnda suvist kleidikest, aga sittagi.. Jusiis ma olen halb šoppaja.

Veerand 11 õhtul hakkasin süüa tegema. Avastasin, et mul on põll ka.
Varsti tuleb ema siia ja siis lähme temaga auto ülevaatusele, sest ta üksi ei julge minna.
Homme Soome, sest äkki leiab sealt mingeid riideid.

*

Laupäeval käisime driftil. Nii räigelt palav oli, et ma ausalt mõtlesin, et kukun kokku. Kogu seal oldud aja keskendusin ma sellele, et mu enesetunne paremaks läheks, nii et drifti vaatamine jäi tagaplaanile. Nägime Kerti oma pundiga, Olavi tuli ka sinna. Enamuse kaasa võetud joogiveest tühjendas Silver minu krae vahele. Üle poole ajast istusin ma turban (tema särk) peas. Ühesõnaga HALB, väga halb ilm, liiga kuum. Õhtul pidime veel randa minema, aga selleks ajaks olime juba liiga väsinud ja Gretel pea valutas. Sõitsime siis Tallinna poole, kui Olavi helistas. Allu pani matsu. MISMÕTTES? Ta sai surma. MISMÕTTES? Ma ei pannud tähelegi, kui jalg gaasipedaalilt ära vajus ja kiirus vähenema hakkas. Silver käskis mul roolist ära tulla ja Ragnar sõitis ise edasi. Olavi oleks muidugi võinud küsida, ega ma roolis pole. Sellise uudise kuulmine oleks võinud meil ka õnnetusega lõppeda. Ma ei suuda siiamaani seda mõista. Miks see juhtuma pidi? Alguses arvasin, et see on loll nali. Koju jõudes vaatasime netist reporterit ja oligi nii. Karm reaalsus - see polnud loll nali.

Esmaspäeval sõitsime sellest ristmikust üle. Olavi oli oma tüdrukuga seal. Läksime ka. Nii palju küünlaid oli sinna viidud. Lilled ja ka tema pilt. Mõtlesin, et kas saab olla veel midagi südantlõhestavamat vanematele, kes oma lapse matma peavad. Mida see vaene ema küll läbi elab...

Eile tuli Eva oma šampoonile järgi. Rääkis, et ka tema viis küünla Allu surmakohale.

Täna läheme Evaga kaupsi. Nüüd ootan juba viimased 2 tundi, et ta ärkaks. Pean ta vist ikkagi üles ajama.

Laupäeval on Eeriku ja Kaljula sünnipäev. Nii hea, pole ammu neid näinud.

*

Eilse hommikupooliku ja päeva veetsime Ankega küünehoolduses. Samal ajal pidi Silver õues kuumuse kätte ära surema. Nii kaua ootasime, et vihma hakkaks sadama ja lõpuks see ka juhtus. Seisime lihtsalt lageda taeva all ja nautisime vihma. Isa helistas, et auto valmis. Sõitsin koju, panin ema auto maja ette ja hakkasin enda autole järgi jalutama. Jumal tänatud, et isa vastu sõitis ja peale võttis, sest selleks hetkeks oli juba vihma piisavalt saadud ja kergelt jahe hakkas. Sain oma auto kätte, uuesti koju, vahetasin autosid ja sõitsin ema omaga vanemate juurde. Passisin seal natuke aega lakke ja siis viis isa mind koju. Mõtlesin, et saan vara magama minna, aga kus sa sellega. Veidi pärast kojujõudmist helistas Anke ja ütles, et tulevad Maaraga külla. Tulid, sõime pitsat ja jäätist ning siis läksid nad Maara juurde. Käisin duši all ennast jahutamas ja sõitsin neile järgi. Maara juures kerge vesipiip ja mokalaat. Kella 2 paiku (vist) öösel hakkasime Ankega minema. Sõitsime Hiiu grillini ja selgus, et seal on keelumärgid ja sada häda. Sõitsime siis kuskil väikestel tänavatel. Anke muudkui seletas, et keera sinna ja tänna, aga nii ei saanud, sest need tema pakutud tänavad olid ühesuunalised. Anke pakkus, et äkki sõidaks tagurpidi, siis on ju kõik hästi. Igatahes lõpetasime oma ringreisi Räägus. Ostsime pelmeenid ja kobisime autosse. Kell oli pool kolm hommikul ja kõik tuled kustusid ära. Päris hirmus oli. Tükk tegu oli, et koju minna. Mul niikuinii maja ees alati nii pime, seal pole ühtegi valgustust. Võtsin siis ikkagi julguse kokku ja jooksin oma elu kiiremad 2 meetrit autost koridori. :D Kell 3 hakkasin telekat vaatama, kuskil poole nelja paiku sain magama. Hommik saabus minu jaoks kuskil 2 paiku päeval. Isa oli kergelt kodutu ja käis ühe ukse tagant teise juurde. Auto oli hoolduses. Viisin ta koju, olin nende juures ja siis viisin uuesti autole järgi. Nüüd olen jälle vanemate juures ja liigun varsti koju. Silver tuleb ja ma ei teagi, peab täna vara magama minema, sest homme on kell 11 juba Pärnus drift ja enne sinna minekut peame mingid tüübid Koselt peale korjama.
Küll on tore, et ma oma erakordselt põnevast elust nüüd killukese jälle kirja sain panna. Vähemalt Liisu saab lugeda, kui tal jälle mitte midagi teha pole ja tal mingi blogipiilumise tuhin peale tuleb. :)