*

Eilse hommikupooliku ja päeva veetsime Ankega küünehoolduses. Samal ajal pidi Silver õues kuumuse kätte ära surema. Nii kaua ootasime, et vihma hakkaks sadama ja lõpuks see ka juhtus. Seisime lihtsalt lageda taeva all ja nautisime vihma. Isa helistas, et auto valmis. Sõitsin koju, panin ema auto maja ette ja hakkasin enda autole järgi jalutama. Jumal tänatud, et isa vastu sõitis ja peale võttis, sest selleks hetkeks oli juba vihma piisavalt saadud ja kergelt jahe hakkas. Sain oma auto kätte, uuesti koju, vahetasin autosid ja sõitsin ema omaga vanemate juurde. Passisin seal natuke aega lakke ja siis viis isa mind koju. Mõtlesin, et saan vara magama minna, aga kus sa sellega. Veidi pärast kojujõudmist helistas Anke ja ütles, et tulevad Maaraga külla. Tulid, sõime pitsat ja jäätist ning siis läksid nad Maara juurde. Käisin duši all ennast jahutamas ja sõitsin neile järgi. Maara juures kerge vesipiip ja mokalaat. Kella 2 paiku (vist) öösel hakkasime Ankega minema. Sõitsime Hiiu grillini ja selgus, et seal on keelumärgid ja sada häda. Sõitsime siis kuskil väikestel tänavatel. Anke muudkui seletas, et keera sinna ja tänna, aga nii ei saanud, sest need tema pakutud tänavad olid ühesuunalised. Anke pakkus, et äkki sõidaks tagurpidi, siis on ju kõik hästi. Igatahes lõpetasime oma ringreisi Räägus. Ostsime pelmeenid ja kobisime autosse. Kell oli pool kolm hommikul ja kõik tuled kustusid ära. Päris hirmus oli. Tükk tegu oli, et koju minna. Mul niikuinii maja ees alati nii pime, seal pole ühtegi valgustust. Võtsin siis ikkagi julguse kokku ja jooksin oma elu kiiremad 2 meetrit autost koridori. :D Kell 3 hakkasin telekat vaatama, kuskil poole nelja paiku sain magama. Hommik saabus minu jaoks kuskil 2 paiku päeval. Isa oli kergelt kodutu ja käis ühe ukse tagant teise juurde. Auto oli hoolduses. Viisin ta koju, olin nende juures ja siis viisin uuesti autole järgi. Nüüd olen jälle vanemate juures ja liigun varsti koju. Silver tuleb ja ma ei teagi, peab täna vara magama minema, sest homme on kell 11 juba Pärnus drift ja enne sinna minekut peame mingid tüübid Koselt peale korjama.
Küll on tore, et ma oma erakordselt põnevast elust nüüd killukese jälle kirja sain panna. Vähemalt Liisu saab lugeda, kui tal jälle mitte midagi teha pole ja tal mingi blogipiilumise tuhin peale tuleb. :)