Nädal sai läbi

*
Ongi nädal läbi, üllatavalt kiiresti kusjuures. Koolis midagi erilist ei ole veel toimunud. Õpikuid pole, töövihikuid pole, tunde pole, midagi pole. Okei tunnid on, aga seal passime tühja ja tassime laudu. Tutvume uute õppeainete ja õpetajatega. Iga vahetund vean ma ennast naeru saatel vaevaliselt ukseni, siis vean ennast õue, seal naeran ja jälle vean ennast naeru saatel koolimajja tagasi. Ja nii on iga vahetund, päevast päeva. Rolc pigistab mul seda naerusoolikat lihtsalt liiga kõvasti. Natuke veel ja ma naeran endale tohutud kõhulihased ette. :D Keemia tunnis teeme omal algatusel katseid - põletame zippo kohal mu juuksekarvu. Inimese õpetuses saime teada, et inimene elab kauem, kui ta naerab. Selle peale tekkis mõnel vennal küsimus, mitmesaja aastaseks mina siis elan. Ei aga üleüldiselt on suht tore. Saime juba kümnendike nimekirjast endale oma personaalse rebase valida. Sain mingi tšiki, no kuidas ma sellist retsin, öelge mulle. Kahju hakkab teisest ju. Joonistan talle armsa nina ja vurrud ja ongi valmis. Ei raatsi teda koledaks teha. :D

Millalgi hakkas reede ka. Mul pole 3 kuud reedet eksisteerinud ja ma ei mäletanudki enam, mis tunne see on, kui saad koolist vabaks ja on reede. Ei täitsa mõnus tunne iseenesest. Väiksed õlled, ei midagi suurt. Laupäeval käisin Eva juures. Vaeseke on haigeks jäänud. Võtsin siis pudeli veini kaasa ja hakkasime limpsima seda. Alguses läks kohe väga raskelt jook alla, aga pärast muutus asi juba paremaks. Lõpuks oli juba nii hea, et polnud üldse hea. Plaan oli veel välja minna, aga ma ei suutnud. Kõne emale, auto järgi ja koju minek. Hommikul sain teada, miks mu tossud läbimärjad on. Seda selle pärast, et ma ei suutnud ümber lombi kõndida, vaid astusin täpselt lompi sisse. Autos tögas isa mind ja ütles, et tahab Eva isa numbrit, et mis see olgu siis, tema tütar joodetakse täis. Selle peale olin ma öelnud, et Eval pole isa, tal on kaks ema. Wtf nagu? Ja siis tegin ma sõidu ajal akna lahti ja olin öelnud, et kahju, et siin mente praegu pole, muidu sülitaks neile esiklaasi peale. Ning siis veel igasuguseid huvitavaid asju, millest ma siin rääkima ei hakka. Vanematel oli vähemalt lõbus kojusõit ja hommikul said nad ka minu üle naerda. Ei fun fun.. Ma ütlesin ju, et mulle vein ei maitse. :/