Meremõisa ja Subaruga salamendid

*
Eilne oli üks eriti pikk päev minu jaoks. Alustades sellega, et koguaeg oli midagi vaja teha ja lõpetades sellega, et enamus ajast mu mõtted olid koondunud ainult ühe inimese ümber.

Sõitsin päeval linna, korjasin Eva peale ning tegime oma asjatoimetused ära. Nägime Truutsi ja Henrit ja lobisesime nendega. Edasi sõitsime Luigele ja sõime burksiputkas kõhud täis. Pärast seda külastasime Krissut, mängisime tema väikese õega ja vaatasime, kuidas Reelikale küünehooldust tehakse. Õhtu hakkas kätte jõudma ja me Evaga läksime minu poole. Jõime veini, tšillisime kivide otsas, Eva poseeris mu Gileraga ja tegime niisama pilte. Me teeme alati pilte, kui midagi teha pole.


Mingi hetk hakkas Eval veri keema ja kohe jubedalt oli vaja kuhugi peole minna. Kõne Pajusele, asjad kokku ja Tabasalu poole minek. Saime Tabasalus poistega kokku ja sõitsime Meremõisa. Ikkagi räigelt kõva pidu pidi olema ju. Läksime siis sinna ning ma ei jõudnud kiivritki peast ära võtta, kui ma teadsin, et ma tahan tagasi minna. Lakku täis alaealised kuskil päraperses, metsas, kuskil pole magada, külm on, räige lällamine käib. Kui ma vaatasin neid krõllis silmadega kutte seal, siis läks mul igasugune seal viibimise isu ära. Ei tea, pole sellised peod ikka minu jaoks. Liiga palju võõraid purjus poisse, liiga palju tühja metsa. Ohutunnetus on vist liiga suur mul? Võib-olla olen lihtsalt oma vanuse kohta imelik, peaks ju sellised peod peale minema, aga näed ei lähe.
Edasi liikusimegi juba Frodu poole. Sedasi ilusti üksteise järgi sõites hakkasid järsku vilkurid blinkima. Tõmbasime tee äärde ja mendid tulid autost välja. Tehti juttu, küsiti dokumenti, uuriti rollereid ja seda, kust tuleme ja kuhu läheme. Eva uuris muidugi midagi muud. Enne, kui ma arugi sain, oli plika juba suuna auto poole võtnud ja tegi onudega juttu. Läbi ahvivaimustuse suutis ta küsida, kas neil on Subaru. Oligi, Eva vaimustus kasvas. Juba järgmisel hetkel lasti teda autosse ja vaimustus kasvas veelgi, ta sai ju Subarus ees istuda, mõelge vaid. Politseionu oli väga tore ja sõbralik ning lubas meil minna. Huvitav, kas oli just palgapäev olnud või päästis meid Eva Subaruvaimustus? Sõitsime edasi ja jõudsime siis Frodu juurde, kus oli vähemalt soojem olla, sest ei pidanud õues passima. Kui poisid sauna tegema hakkasid, hakkasime meie Evaga koju tagasi sõitma.

Kell hakkas omadega juba neli saama, kui me Evaga peegli ees meiki maha võtsime.
Eva:"Poistel veab, nad ei pea kunagi meiki maha võtma, vaid võivad kohe magama minna."
Mina:"Emod peavad."
Selle peale plahvatas Eva naerma ja saimegi heatujuliselt magama minna. :)